Koffeiinisõltlane

Pühapäeval sai tegelt alles kell 9 hommikul magama jääda. Suht tore. Igatahes üles ärkasin mingi 3 ajal ja loivasin lihtsalt kodus ringi ja mõtlesin, et ega midagi teha nagunii ei viitsi. Okei. Mingi kella üheksa ajal kobisin oma tuppa ja oli plaan varsti magama minna, et ükski kord saaks enne tööd välja magada. Kui oma tupp jõudsin nägin kuidas telefoni taustavalgus just tasapisi hääbuma hakkas - selge sms. Hmmm... Laura ütles, et jõuab mingi 2 tunni pärast Keilasse. Pakkusin kohe välja, et ega siiski ma ei saa ju kaine ja puhanuna tööle minna ja peaks ikka enne mingi möllu tegema. Korras. Tra no ega kella 12 ajal pühapäeviti keegi eriti jooma ei viitsi tulla - no nahhui, mida mägraperset teil viga on? Rääksin raido ja tehvaniga ja nagu arvata oli olid mõlemad kohe käpad. Läksin keskale tüüpidega kokku saama. Keskal seisis üks Eesti lippudega audi A4. Läksin sinna ja seal olid veel kuky, kristo, veiko ja vist kolm tüüpi veel, keda ei suutnud tuvastada. Tüübid suht voolisid seal ringi. Passisime natuke seal ja mõtlesime, et käiks enna statist ka läbi. Kuna stat oli liigagi kaugel(tervelt 70m kaugemal kui keva) otsustasime siiski keva kasuks. Võtsime ühe viru valge, neiudele mõned coolerid ja coka ning hommikuks paar pakki nätsu, mõned fire starterid ja red bullid ning kuna seal midagi muud eriti süüa ei pakutud, siis ka paar pakki krõpse. Laura ütles, et ta vend tuli korra koju ja, et me viivitaks tiba sinnaminemisega. Passisime seal lähedal mingi kaevu or something ääre peal ja rüüpasime õlut. Varsti oli pind puhas ja läksime sinna.
Kuna sügavkülmas olid ka mõned lauakad, hakkasime neid enne lahendama. Jõime mingi paar pudelit ära ja varsti hakkas üks tüüp ikka vägagi ringi voolima. Kuky, kristo ja veiko hakkasid ka sinna liikuma, kuid kuna laura mingit suuremat ja tema jaoks suht võõrast rahvast sinna ei tahtnud, tulid nad lihtsalt rõdu alla rääkima. Ajasime mingit kelbast ja tehvan ning raido läksid ka välja. Geku oli magama jäänud ning passisime lauraga kahekesi rõdul ja rääkisime teistega. Mingi nelja ajal otsustas laura magama minna ja ka teised lasid nahhui seega raalisin ennast ka spatti ära. Hommikul tegin luugid lahti ja mõtlesin, et saaks tiba veel sliipi panna kuna telefon pole veel lärmama hakanud. Kuna ei tahtnud laurat üles ajada mõtlesin, et panen debiilmölafoni äratuse kinni, sest polnud eriti sellist tunnet, et võiks uuesti magama jääda. Võtsin telefoni kätta ja vaatasin kella - jeees, fakk...ooot...ei ei...hoopiski pohhui ikkagi ju. Kell oli pool 9. Ajasin kargud alla ja hakkasin tööle minema. Kõmpisin peeglist mööda ja no uskuge või mitte, aga nagu tõsiselt peegel hakkas värisema ja tahtis justkui seinalt jooksu panna. Tegelt ehmatas ennast ka ära. Selline suhteliselt tarzani tunne oli. No fakit. Kallasin ruttu 2 firestarterit sisse ja 7 nätsu peale ning hakkasin tööle liikuma.
Tööle jõudes vahetasin käbe riided ära ja läksin ülemuse juurde, et kurba nägu teha ja vabandada. Ülemus on õnneks suht lahe tüüp. Nii umbes 50 aastane meessoost isik ja suht sõbralik(ei mitte kahtlaselt sõbralik, vaid lihtsalt sõbralik). Ütlesin, et jaanipäevaga läksid päev ja öö tiba segamini ja nüüd magasingi natuke sisse. Tüüp ütles lihtsalt, et no ikka juhtub. Seegi hea.
Pidin hakkama jälle neid fakin betooni armatuure pakkima. No on kuradi euronõuded. zuka. Süsteem selles, et neid vidinaid peab nääd tsinkima, sest muidu hakkavad roostetama ja maja sajab kokku. No türa küll. Kui kokku sajab, järelikult oligi selle aeg täis ja saabki ju uue ehitada. Pole vaja mingeid lammutustöid ega midagi. Lihtsalt puhtaks ja uus püsti. Õnneks olid need jublakad 1,4x lühemad nendest, mida ma tavaliselt pean kebereerima. Minule tähendab see seda, et need on ka 1,4x kergemad, mis omakorda seda, et ma saan ennast 1,4x aeglasemalt liigutada ja ka sõrmede vahelejätmiskohti on 1,4x vähem. Õnneks oli paarimees kuskile minema korra huianud ja sain natuke niisama istuda ja tõsist töönagu teha, sest ega suht räige väsimus oli ikka peal küll. Varsti tuli tüüp tagasi ja hakaksime peale. Täitsa perses, kus täna õnnestus kõigele vaatamata sõrmi nii valede kohtada peal hoida, et ise ka ei usu. Lihtsalt iga 10 min järelt sain jälle mingi rauahunnikuga pikki näppe. Õnneks mul pole eriti närvirakka ja selle resultaadina ei saa ma ka eriti haiget. Paarimees läks korra sisse huiama ja ma sättisin seal niisama neid vigureid paika, kui äkki tundsin, et midagi pritsis käe peale. Vaatasin ja no mida vittu. Käe peale olid lihtstalt tekkinud 2 mingit kuradi pauguplekki. Natukese uurimise peale selgus, et ka püksid olid kuradi pääsukesesitta täis. No vähemalt polnud mingi albatross. BTW tänane orkuti fortune cookie ütles, et ma saan lambist mingi ilge hunniku pappi ja nüüd see kuradi harksaba sittus ka peale. Tegelikult ma siiski selliseid asju ei usu, sest vanarahvas oli suht loll ja no tänapäeva inimesed on veel paarkümmend korda lollimad. Sama selles oli neil õigus, et kui tahad rikkaks saada pead enne ikka läbi sellise sita minema, et oi oi oi.
Anyway pakkisime neid jublakaid edasi ja iga natukese aja tagan tuli jälle mingi tüüp ja hakkas seletama, et tegelikult peaks ikka kiiremini tegema jne. Aga kohe kui ütlesin, et no türa tule näita, hakkas plokkima, et ei ei mul ikka vaja enda tööd teha. Türa debiilikari. Tüüp ruunab ainult mingit faking tõstukit ja põletab kummi ning kui ära tüütab istub niisama ja kimub tobi. No on ikka ajupiider.
Igatahes tööpäev hakkas varsti lõppema ja pakkisime asjad kokku, et sulgi vahetada ja koju lennata. Gartsas tegi üks tüüp kapiukse lahti ja võttis sealt välja pooliku lauaka. Poisid panid parajad klõmmid ja lebotasid niisama. Endal oli viinaisu sama kaugele minema jooksnud kui kõik maailma pätid van damme eest. Käisin pesemas ära ja õnneks leidsin kotist veel ühe red bulli ja starteri ning paki vahvleid. Kallasin starteri sisse, sõin krõpsud peale ning sinna otsa veel üks red bull - tra kui mõnus oli.

see nädal tundub, et enne tööd saan vist magada oma voodis ja hommikul selge peaga tööle minna, sest laura läks täna maale tagasi.

Aaaa seda ka, et kuradi debiilset und nägin täna. Süsteem oli selles, et magasin kuskil asfaltplatsil. Suht pime oli. Äkki hakkasid kaugelt mingi 20 pealine kamp türbleid lõugama. Algul olin täiesti kindel(ei tea miks), et nad ei karju minu pihta ja lamasin rahulikult edasi. Äkki olid tüübid mu ümbet ja karjusid kõik läbi-segi mingeid venekeelseid väljendeid. Vaatasin neile lolli näoga otsa ja ütlesin, et sorry liiga palju venekeelseid sõnu, et ma ei saa mitte munnigi aru. Siis taipasin, et see on uni ja just sellel hetkel tõstsid tüübid rusikad üles ja tahtsid mulle molli anda. Kuigi ma teadsin, et tegu on unega(enamvähem lucid dreaming), arvasin vist, et ma küll magan, aga et kogu sündmus toimub ka tegelikult ja ma lihtsalt genereerisin reaalsuse oma unne. Tahtsin kätt rusikasse panna, et vastu anda, kuid lihtsalt ei jaksanud. Üritasin veel pead liigutada, aga ei sittagi. Lõpuks sain käe rusikasse ja üritasin seda meeleheitlikult üles tõsta. Olin juba suht paanikas, et ma saangi mingite vene skinnide käeläbi surma. Võtsin veel viimase jõu kokku ja üritasin istuli tõusta ning äkki tegin ma silmad lahti ja hüppasingi voodisse istuli. Passisin veel paaniliselt ringi, et kas ma tegelikult ka kuskil kuradi lagendikul magasin, kuid õnneks oli kõik korras. No täitsa kauruperse, kuidas see ära ehmatas. Tõmbasin korra käega üle näo ja otsaesine oli kaetud külma higi kihiga. No ikka väga hull šokk oli.