Tere blog!
Heh üksi kodus, tegelt suht imelik - viimati juhtus see umbes 3 kuud tagasi. Kõht jube tühi: läheks kööki
, hui viitsin, aga samas mida kauem ma siin istun seda suurem nälg on ja energiapuuduse tõttu võin toolilt alla sadada ja kooma langeda ning kuna kedagi teist pole, siis.... Aaah fakit magu on ikka liiga kuiv, et seda lihtsalt eirata. Ohh õnne külmkapp on ka sama tühi nagu mu pugu...
Äkki on keegi tore inimene mu ukse taha mingi toidukoti tõstnud.... Damn ei olnud - kas head inimesed on otsa saanud?
Läheks poodi. Tra nagunii on pangakaart kadunud... Jajajaa mul ju rahakott ka, vapsee seal lausa kaks sinise näoga neiut. Samas pole erilist tuju mingit kilti kõmpida. Leidsin köögist veel ühe kapi, mida ma pole siiani julgenud kordagi avada. Yess kapis 3 pakki mitšisid... Kallan kõigile kolmele kamakale keeva vett peale. Avastan huvitava reaktsiooni - need jahupulgad imavad vett, mille resultaadina nad paisuvad tänu millele on mul rohkem süüa. Hmm sööks pulkadega - saaks kauem süüa. Täitsa lõpp, kus täna ikka aju töötab. Fakk ma oskan pulkadega kiiremini süüa kui Chackie Chan ja Kim Yong koos. Toit otsas. Kõhus ikka süsteem suht nukker. Mida kuradit - kell on pool kuus? Magasin vahepeal? amn... Enda arust ei ole nagu silma looja lasknud. Tegelt ei viitsi mitte muffigi teha, tõmbuks lihtsalt kookonisse, eemale kõigist ja kõigest ja mõtleks oma mõtteid, mis täna eriti arusaadaval kujul mu ajju ilmuda ei taha. Ärkasin täna mingi ühe ajal. Tegelt oleks pidanud natuke varem, sest nüüd ei tule ju jälle enne kella viit uni. Aga esmaspäeval peaks ikka hommikul sealt aktuselt läbi hüppama. Tegelikult on mul sinna minna sama suur mõte kui neegril solaariumisse. Samas saaks ju pintsaku selga panna ja 30 kraadise kuumaga higistada endal vere välja. See nüüd küll eriti kooli minema ei veennud.
Seda ka, et kuna Sarah on mul ajukoomas(jh arvuti mitte naine), siis leidsin enda voodi alt mingi vana rondi(400MHz celeron 64ddr) ja panin sellele xp blacki peale.
Selleks, et aru saada kui hästi see süsteem töötab, kujutage endale ette, kuidas onu Sam üritab Ford Ka'ga Munamäest üles sõita. Igatahes mitte eriti kiiresti ja vahetevahel isegi kergelt tagurpidi, aga parem ikkagi kui mitte midagi, vist.
Tahaks praegu täiega mingit nõmedat, ulmelist, ilgelt hea graafikaga first person shooterit pelada.
Kui kellelgi on siis palun andke mulle Intel Core 2 Extreme X6800 2,93 GHz Socket LGA775 ja Asus GeForce 8 Series EN8800ULTRA/G/HTDP/768M või PNY Quadro FX 3450 256MB PCI-E 2xDVI.
Kui niisama ei raatsi, võin omaltpoolt vastu anda võimendi, 37" LCD, ühe neeru, 75% ajust.
Ema, õde ja Heti tulid tagasi kuskilt. Toidukottide järgi otsustades poest. Sööks ogaraks, samas olen ma liiga väsinud ja tüdinenud, et oma lõualihaseid liigutada.
Selg ja vasak jäse valutavad suht hoogsalt. Seljale panin pipra- või tubakaplaastri - ei mäleta täpselt ja uurima ka ei viitsi hakata, sest hetkel igatahes ei valuta, seega pohhui mis asi see seal valu ära võttis. Jalaga on aga selline jama, et ta mitte lihtsalt ei valuta, vaid ragiseb rõvedalt kui seda liigutada ja se häirib ikka väga räigelt. Isegi magada ei saanud, sest öösel oli koguaeg mingi vastik luude ragin.
Tegelt ei saa ma üldse aru nahhui ma seda pornot siia kirjutan, aga võib-olla sellepärast, et ma ei viitsi kellegagi rääkida ja no sellist juttu ei viitsiks keegi nagunii kuulata ka.
Damn vahepeal on mu mitši pulgad maha kukkunud. Hetkel taon nendega vastu erinevaid objekte. Tunnen ennast nagu Def Leppard ainult publik, strobod, ülejäänd muusika jms on puudu. Kas see on ainult minu viga, et alati kui mulle mingid kaikad kätte satuvad hakkan ma neid vastu muid asju taguma nagu mingi trummar(ei tilli oskan ma ilust raputada, ilma et ma seda vastu seina peksaks). Võib-olla on asi selles, et mu isa olu kunagi mingi süldibändi trummar hmm... Ma olen ikka hull filosoof ju tegelt. Sellega seoses tuligi meelde, et peaks papale helistama, samas ega ma ei viitsi tegelt üldse kellegagi rääkida ja kuna ma pole taga mingi 3 kuud suhelnud, siis kujuneks jutt liiga pikaks ja keerukaks mu hetkel magava aju jaoks... Ega tegelt mulle ei meeldi üldse telefoniga rääkida. Mitte midagi konkreetset, et ma kardan mingeid kiiritavadi mikrolaineid, aga lihtsalt ei tõmba nagu. Eriti kui ise on vaja helistada ja mingit pikemat juttu ajama hakata - hui viitsingi ju. Parem ikka olla selle/nende inimes(t)ega, korraga ühes galaktikas/toas vms. Peak muru niitma, aias ikka jube suht räige heinamaa. Varastaks naabrilt mõned lehmad ka ja olekski korras. Muru niitmise juures on suht karm see, kui enne kallad paaki natuke bena ja no suht võimatu on ilma abivahenditeta sedasi kallata, et mootori peale midagi ei lähe. Sooja ilmaga tegelt vahet pole, sest bena aurab ka päikse käes, aga kuumalt mootorilt ka. Ja kui natuke niita lendlevad väikesed benamolekulid ninasõõrmetesse ja sealt edasi kopsu, ajju, verre ja veel paljudesse anatoomilistesse kohtadesse. Igatahse pärast niitmist käib pea ringi nagu rattas olev hamster.
Tegelt praegu aitab ka. Või siiski......... Fakk. Stop it! ok baka.(ee)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar