Adrenaliin

Tegelt lasin teid üle - hui läksingi ju minema.
Kirjutan siia tiba eilsetest sündmustest ka. Töölt tulles oli energiaskaala näidik juba neljandat ringi miinuste poole tegemas ja otsustasin lihtsalt telekat passida, süüa ja tugitoolis lebotada. Vaatasin american dadi ära ja pilgutasin silmi. Kuna olin suht väsinud ja liigutasin ennast aeglaselt, kestis pilgutamine paar tundi. Tõusin üle ja selgus, et üks neiu oli mind taga otsinud. Helistasin ja ütlesin, et hakkan muru niitma, sest otsustasin mingi tubli olla vms. Läksin väla niitma ja sai mõnusad poolteis tundi mootorilt jällegi bena nuusutada. Peale niitmist oli mu nahavärvus muutunud roheliseks. Kraapisin dušši all naha maha, kuid siiski oli jantuke värvust läbi naha ka imbunud, mistõttu ma kergelt kuman ikka nagu üks tubli plutooniumpoisike kunagi. Sain keskal Laura ja liisaga kokku ja huiasime kuskile terva juurde. Üks kavalpea tahtis lennuki juurde minna, aga õnneks tuli mul mõistus pähe ja matsin selle mõtte ta peas ruttu maha. Istusime mingite külmade betoonide peal nagu eskimod kiviajal. Millalgi tekkis mõte terko juurde minna. Lonkisime sinna ja läksime päris taha seiklusi otsima. Maa oli jällegi täis mingeid organeid, jäsemeid ning vere -ja spermaplekke. Nautisime natuke põnevust stiilis "saame surma, ei saa surma, saame surma, ei sa...jne..."
Äkki kostus metsast selline ehtne värdja hääl... Umbes nagu see väike lohh filmist wrong turn tegi. Korralik mutanteerunud pederasti kiimas naer. Ma istusin just ja passisin tähti ja selleks hetkeks kui ma püsti jõudsin ennast ajade olid neiud juba paarsada meetrit eemale põgenenud. Ei viitsi üldse kirjutada enam...
Käisime veel haigla katusel ja surnukuuris ning siis saigi päev otsa. Kodus sain natuke magada ka ja läksingi tööle. Tööl jõi üks vend ennast nii pilpaks, et kaotas oma püksid ära. Tüüp oli jumala kindel, et keegi lasi talt need rotti. Lõpuks selgus, et need olid suht kartsas ja tõstsid mingi pulga peal lõuga.
Zuka...jätke nüüd rahule!