Mille kuradi pärast?

kirjanduse tunnis oli mingi jumala teema. Õpetaja rääkis, siis põrgust ja taevast ja igasugu värkidest. Igatahes kristlased olevat uskunud, et kui taevasse saada ja kõik testid ilust läbida, siis muutud sa näiteks teemantiks või mõneks muuks "ilusaks" esemeks. Küsisin, et kui kaua sa pead see kuradi teemant olema ja ta vastas, et terve igaviku. Endale tundub küll see põrgu teema põnevam. Miks peaks üks selge mõistuseg inimene tahtma olla mingi sillerdav klaasitükk terve igavik. Põrgus küll pidi olema see piinamise teema or smthng, kuid no c'mon pigem oleks põrgus ja mängiks Adolfi ja sarvedega tüdrukutega pokkerit, kui istuks terve igaviku kuskil ühe koha peal ja peegeldaks kasulikku päikeseenergiat kosmosesse tagasi. Seega kui ma surema hakkan, pean enne ruttu kellegi vist ära tapma, et ikka kindla peale põrgusse saada, sest minust mingit kivi külle ei tohi saada.