Direktsioon

Tänane päev algas nagu tavaliselt ikka: Ärkasin, jõin tassitäie tõrvamaitselist latet, Jooksin kooli. Päev läks iseenesest suht kiiresti, kuid siis tuli meelde, et pean minema 13.45 direktsiooni(mõtlete küll, et mida minusugune tubli, korralik, viisakas jne persoon teeb direktsioonis, kuid sinna ma tõesti pidin minema). Kuna endal sellised asjad eriti meeles ei püsi, istusin rahulikult tunnis kuni õppealajuhataja tuli, mind tunnist välja kutsus ja siis seletama hakkas, et kuidas mul sellised asjad meeles ei püsi jne. Läksime siis direktori kabinetti ja avastasin, et ema ka sinna sattunud koos klassijuhataja ja direktoriga ning rääkisid seal rahulikult selliseid kohvitassijutte. Istusin siis ka sinna maha ja kohe hakkas tulema, et miks ma olen selline nagu ma olen ja mis mul viga on jne. Asi siis selles, et ma räägin tunnis(no mida veel, kas see on siis nii haiglane tegevus, et peab mingi terrorismivastase grupi kohale kutsuma). Kas ma olen, siis tõesti ainuke inimene , kes vahel tunni ajal midagi ütleb, enamus ju lalisevad tunnis ja no sellist paska, et kuul paneb ikka jumala kokku(ja teie, kes mõtlete, et te ju küll kunagi tunnis ei räägi, siis tõenäoliselt olete te tummad või lihtsalt nii fakin' blondid, et teil polegi peas ühtegi mõtet). Igatahes istusin seal ja ega midagi tarka keegi ei rääkinud - enamus ajast oli lihtsalt selline piinlik vaikus ja kõik vahtisid lolli näoga ringi ja ootasid, et keegi teine midagi ütleks. Lõpuks sain sealt tulema ja nillisin ruttu koju. Eks ma proovin nüüd tunnis vait olla, kuid mitte selle pärast, et keegi teine seda palus, vaid lihtsalt selleks, et ma ei elaks uut sellist kogunemist lihtsalt üle.