Fakin' unetus

Nagu tavaliselt jäin ka täna öösel mingi kella poole nelja ajal alles magama. Voodisse võin ju minna millal tahes, kuid tundub, et minu unemati on ikka täielik tont, kes ei jõua kuhugi õigeks ajaks. Ainuke võimalus magama jääda on enne kilode viisi mingeid rahusteid neelata ja siis pilves peaga lambaid lugeda. Igatahes sain oma korralikud 4 tundi magada, kui äkki lõi kannaga pähe see kuradi kõrvulukustav pinin. Koperdasin voodist välja ja avastasin rõõmuga, et väljas ju kõigest -22 kraadi. Õnneks otsustas ema täna tööle minna ja sain autoga kooli. Koolis meenus, et kunstiajaloos on ju töö sellise teema peale, mille kohta ma mitte munnigi ei tea. Kribasin ruttu midagi kokku ja Üritasin magama jääda kui see armas pedagoogist türapea tööd kokku korjas ja hakkas kõva ja närvidele käiva häälega seletama - unega võis muidugi kohe hüvasti jätta. Õnneks, aga helises see päästev koolikell ning sain sealt klassist ruttu nahhui lasta. Enne koju jõudmist läksin sõbrale appi ta uues majas ümberkorraldusi tegema. Tassisime siis mingeid laminaate ja nühkisime vana tapeeti siledaks. Avastasin toreda tõsiasja, et mida rohkem tapeeditolmu sisse hingata, seda raskemini pääseb väärtuslik hapnik mu kopsudesse. Igatahes hapnikupuudus rokkis sajaga, sest peale tuli uni ja otsustasin koju tulla. Kui mingi nelja ajal koju jõudsin tegin ruttu ühe kuuma dušši ja viskasin diivanile, et natuke telekat vahtida. Järgmine hetk oli see, et tegin silmad lahti ja vaatasin lolli näoga kella - 23:35, ei no muidugi ega ma ju ei tahtnudki täna normaalsel ajal magama minna ja loota, et äkki on homme hommikul veidi normaalsem ärgata.