esmaspäev, 8. oktoober 2007

Bljaaaa

Neljapäev... Jõudsin koju, viskasin diivanile pikali, avasin FHM'i ja hakkasin lugema. Olin viimase kahe päevaga kokku maganud kuskil 4-5 tundi ja olemine oli ikka parajalt pilvine. Jõudsin mingi tund aega lebotada kui telefon helises. Persse... pidin ju atsi juurde peale kooli minema... No okei. Pakkisin ennast kokku ja libisesin minema. Pidime oma äriplaani lõpuks korda saatma, aga siiski tekkisid igasugused komplikatsioonid ja ei viitsinud eriti ajusid selle pärast kebestada ka. Passisime seal ja varsti hakkas metsasarv jällegi hüürgama. Kobisin minema ja sain ühe teise tüübiga kokku. Suht udu tunne oli ja mõtlesin, et ega eriti huiata ei viitsi ja täpselt sellel hetkel võttis tüüp välja mõned battery'd. No taavi. Kallasin sisse ja varsti oli peaaegu inimese tunne. Saime veel mingite piffidega kokku ja ajasime niisama iba kuni otsustasin koju magama kobida. Kodus sai natuke niisama huiata ja ühe värskendava, külma dušši teha. Sain mingi pool tundi olla ja raalisin jälle välja. Sain Laura ja anzuga kokku ja keevitasime natuke aega surnuks. Jõudsin juba korraks mulli vajuda kui jällegi telefon kisama hakkas. Selgus et Maeru Trahter oli oma uksed sulgenud ning joodikud ukse taga lärmama jätnud. Üle jäi muidugi Alibi. Paar janust tegelast tulid kohale ja tekkiski plaan kerged õlled teha. Laura ja anzu läksid koju ja pidingi varjandiga Alibi nõusse jääma. Kristjan tahtis oma avtomobiili mulle aeda nii kauaks parkida kuni ta ise joomatuure korraldab, aga mu koerad otsustasid, et nad teevad tüübile üllatuse ja lammutavad auto ära. Igaks juhuks veeresime seitsmekate juurde ja jätsime auto sinna. Edasi läksime Alibisse ja hakkasime õlle rüüpama. Kell hakkas 12 saama. Kristjan pidi ametlikult kell 12 lubadest ilma jääma. Otsustasime seda tähistada ja tegime kerged strohhid (80). Alibilased tahtsid asju pakkima hakta ja liikusime minema. Saime keskal veel mingi seltskonnaga kokku ja vaatasime, kuidas poisid voolisid. Kriss ja Heints läksid tallinna poodi midagi vedelat ostma ja ma jäin teistega seletama. Varsti tuli kõne, et shoppajatel on jama ja et ma sinna läheks. Mõtlesin, et poisid vägistasid mingeid müüjaid vms, aga kohale jõudes tundus kõik suht rahulik. Vaatasin letti ja seal ilutsesid 3 ostukorvi, mis olid kuhjaga täidetud õlledega. Poistel oli vaja tassimisel natuke abi. Heints oli otsustanud, et ta ostab õllekülmiku tühjaks. Jõudsime poest välja ja äkki tekkis tal mõte natuke kangemat kraami ka osta. Välja tulles oli tal mingi 4 kilo backardy blacki ja kuskil 7 pakki pringleseid ja veel mingi kilekott pealejookidega. No selge. Keskal oli üks tüüp natuke liiga sassis ja hakkasin teda koju ära vedama. Heints ja Kriss said mingi pinna teada ja läksid jooke viima. Sain lõpuks ühe poisi koju veetud ja pidin teistega keskal uuesti kokku saama. Tüüp ei viitsinud siiski kodus lällata ja hakkasimegi samamoodi parmuparki tagasi koperdama. Saime rixiga kokku ja jätkasime oma funi teekonda. Kopitasin natuke veel pargis ning varsti viskas kopa ette ja otsustasin mujale liikuda. Eriti mingi pidutsemistuju polnud ja läksin Laura juurde. Vedelesime niisama ja varsti oligi hommik. Ronisin püsti ja käisin korra kodust läbi ning seejärel kooli.
Täitsa perses kui läbi ma olin. Maganud olin 3 päevaga mingi 4 tundi ja tunne oli nagu oleks mingi paksude nahkpükstes tsiklipedede käest peeruvahele saanud.

Koolis oli mingi õpetajatepäev vms. Mingi eriti kahtlane tähtpäev. Sama hästi võiks ju korraldada mingi tähtpäeva kõikide erinevate ameti esindajate jaoks. Näiteks ülemaailmne juuksurite päev. ja no päeva idee on muidugi see, et selle ameti esindajad saavad päeva suht vabaks ja tema tööd pannakse tegema õpilased. Nahhui on vaja koguaeg mingeid hulle sündmusi? Praegu on veel vähe või? Jaanipäev, Jõulud, sünnipäev, uusaasta... Inimesed on lihtsalt mingid fakin' arglikud sitapead, kes ei julge olla sellised nagu nad on. Ma ei arva, et ma oleks kellestki halvem kui ma näiteks ennast nädala keskel täiesti tavalisel päeval umbe joon. Või kui ma jaanipäeval mitte tilkagi alkoholi ei võta. Enamus mainstrem kodanikke, aga vaataks sellist eluviisi nagu viru keskuses tantsivat pedofiili. Nahhui on vaja mingied vabanduse/põhjendusi, et ennast sassi kammida? Kui mul tuleb tahtmine pidu panna, miks ma siis seda teha ei või? Aga kuna sellise mõtteviisiga inimesi just eriti ei ole, on vaja koguaeg mingeid faking debiilseid tähtpäevi põhjendamaks enda täisjoomist. Näiteks jõulud: kõik on täis nagu ühispeldikud Viljandi folgi ajal. Ja kui küsida, et nahhui sa jood, on vastus kohe, et jõulud on ju. No ja siis? Sama hästi võiks ju ennast suvalisel ajal täis juua ja vastata, et neljapäev on ju või, et kell on 4 läbi 17 minutit. No jah paljud usufanaatikud tõstavad kohe kära, et ega ikka ei ole küll asi nii lihtne - ikkagi Jeesus sündis ja löödi risti ja ärkas surnust ellu ja mida kõike veel. No sündis ja siis? Mis see minu perset peaks torkima, et mingil rasvaste juustega seelikuga poisil naelad läbi käte, jalgade taoti ja kuskile lauajuppide külge löödi? Ärkas uuesti ellu?!? Right... Teatavasti hakkavad inimese koed peale surma lagunema ja sisikond kukub suht kokku ja voolab enam-vähem välja. kahtlen, et Jeesus tuli tagasi endal põrn persest välja tilpnemas. Seega järelikult polnud ta surnud. Seega oli ta lihtsalt natuke haavatud ja passis natuke aega omaette. Seega pole see mingi imevennike. Seega pole põhjust neid päevi tähistada. Mitte, et mulle jõulud ei meeldiks või, et ma tahaks nendest lahti saada. Vastupidi - jõulud on vägagi vahvad. Asi lihtsalt selles, et inimesed otsivad elueest põhjusi, miks pidu panna jne ja üldjuhul ka leiavad, kuid ega enamusele, kes jõule tähistavad ei tähenda see Jeesus mitte munnigi. Ma näiteks võin jõulude ajal täiesti rahulikult kodus telekast passida ja hoopis mõni teine päev pidutseda, sest minu jaoks pole vahet, kas 2000 aastat tagasi sellel päeval keegi suri/sündis/või lebotas niisama. Fakit. Teile tõenäoliselt ei jõua see jutt kuskile ajukäärude vahele niikuinii seega pole mõtet ka seda siin edasi aretada.

Et, siis back to basics.
Õpetajatepäev on siis ühesõnaga selline lebo päevake ja midagi erilist ei toimu, mis mulle vägagi sobis, sest aju oli oma normaalfunktsioneerimisest vägagi kaugel. Õnneks sai terve esta tunni ajal magada. Ma pole vist kunagi koolis nii sügavalt maganud. See oli kõige paremini ja kasulikumalt veedetud aeg terve mu kooliajaloo jooksul.
Koju jõudsin mingi poole kahe ajal ja suht kohe kukkusin ka voodisse. Uni oli sellel hetkel täiesti talumatu. Magasin kuni kaheteistkümneni ja kobisin korra alla. Tanel tahtis veel natuke tilgutada, kuid enne kui plaani realiseerimiseni jõudsime, oli ta ära kustunud. Kell oli umbes kaks ja otsustasin ka uuesti spatti minna...

Liigagi palju sai juba kirjutatud, et siis praeguseks kõik ja võib-olla kunagi stoori jätkub. Et siis, fuck off!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

fakk, ja mina oma ego breiniga mõtlesin, et olen ainuke, kellel taolised soojad tunded pühade jm päevade vastu on:/

Henc ütles ...

Kardan, et meiesuguseid sitapäid leidub kahjuks/õnneks kuskil isegi veel...