Yipikayee - lõpuks ometi sai kooli minna. Täitsa persses, milline õnnejoovastus. Ei aga tegelikult ega väga hull täna polnudki, muidugi aitas sellele kaasa ka fakt, et ma jõudsin alles neljandaks tunniks, aga siiski, kohal ma ju käsin.
Öösel...või no tegelikult hommikul sain kokku kuskil 3 tundi magada, seega tiba surnud olen küll või lihtsalt kerges koomas.
Üle pika aja nägin oma kallist eesti keele õpetajat, kellelt sain teada, et lõpuks ometi peab lugema hakkama sellist romaani nagu Kuritöö ja karistus. Kunagi kui oli vaja hommikul vara tööle minna ja tahtsin, ennast korralikult välja puhata, kuid und eriti ei olnud, hakkasin ma seda lugema, lootuses et uni mu siis ühe kiire litakaga maha niidab. No seda küll ei juhtunud, sest ma jõudsin juba 60-nda leheküljeni, kuid und ikka veel polnud. Mitte, et see teema kedagi kottima oleks pidanud, aga lihtsalt.
anyway oli mul ikkagi kindel plaan, et selle raamatu loen ma kohustuslikust kirjandusest läbi, kuna olin juba sellega alustanud. Siiski - nüüd - pool aastat ja mitu liitrit alkoholi hiljem, tunnen, et ega sellest kuuekümnest leheküljest midagi meelde küll ei ole jäänud, mistõttu hakkasin seda suht otsast peale lugema. Mitte küll igat sõna tükk aega analüüsides, kuid siiski suht korralikult.
Lugedes oli ikka päris räige fiiling, selline vähemalt sajaneljakümneaastase penskari olek. Mitte ainult sellest, et ma 100 lehekülge Dostojevskit lugesin, vaid ka sellest, et väsimus on nii hull, et olen paar korda poole lugemise pealt täiega näoga lauda kukkunud ja tunne oli sama, mis Tysonilt luuki saanutel. Une peletamiseks olen paraja hunniku kohvi sisse kallanud, mille kangus oli paras, et seda enne söömist natuke suupärasemateks tükkideks lõikuda. Igatahes kangel kohvil on selline tore omadus, et kui seda liiga palju tarbida, võib see laksatiivseid nähtusi põhjustada. Seega sisikonnas on ka vähemalt selline 140-aastane tunne.
Aah...putsi loen vist natuke veel...Ei aga tegelt hui viitsingi ju...
Blogi olen ka suht unarusse jätnud. Ega eriti pole tõesti aega ja viitsimist olnud...
Isegi persekukkunud uut aastat pole oma ustavatele türastunud maailmavaatega lugejatele saanud soovida. Et siis: Head uut ja minge vittu!
Võib-olla peaks selle teema siin enne ära lõpetama, kui asi ikka päris hulluks kisub, et paneks äkki kinni selle saidi...Ei tea, vaatab veel, eks kunagi kindlasti panen, aga äkki ootan veel nautke. Tasapisi juba käib mul KAPO ukse taga ja nõuab selgitust inimeste sõimamise ja mõnitamise eest. Ah, käigu nad ka õige putsi. Kui ei kannata selliseid termineid, tõmmaku nahhui.
Samas kaunter näitab 1200+ , seega lugejaskonda just nagu oleks, kuid äkki on lihtsalt mõni väärastunud pederast autorefreshi peale pannud ja mulle tasapisi nn. publikut juurde kedranud. Kui nii, siis see tüüp võiks ka vittu minna.
Täitsa putis, vahepeal olid ju jõulud. Suht jõhker. Kuna lund ei olnud ja ka aastavahetusel mitte, pidin oma meelt muudmoodi lahutama. Vahel passisin lihtsalt aknal ja ootasin kuni inimesed mööduvad, siis viskasin neid põlevate paugukatega ja lasin kuuldavale hüsteerilise naeru - ega kõik ei saagi ju normaalsed olla.
Kurk on ka kergelt valus ja kuiv nagu jenna jamesoni vitt peale filmimaratoni.
Seda ka, et ühe vägiteoga sain siiski hakkama. Nimelt koristasin oma toa ära. Vot see oli ikka hull katsumus. Selgus, et kui ühtlane tolmukiht seintelt ja põrandalt maha limpsida, muutub tuba ikka päris hoolega suuremaks. Et siiski midagi positiivset isegi eelmine aasta toimus ka.
Ah, vittu kõik, ma minema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar