neljapäev, 13. september 2007

Mao test

Koolis oli eile esimese tunni ajal pildistamine, kuhu ma muidugi kohale ei jõudnud nagu mul viimastel päevadel kombeks. Siiamaani olen alati kohale jõudnud, kuid sellel aastal pidi see ju muidugi nii kuradi vara olema. Fuck that. Istusime veel paaris tunnis ja millalgi pidi kehaline hakkama. Vajalikke hilpe mul kaasas polnud, mistõttu otsustasime parem gnoomi minna. Sõime seal mingeid praade kui äkki kehalise õpetaja sisse astus. Tüüp ronis kohe meie laua juurde ja hakkas pärima, et miks me tunnis pole. Amn oot oot...mis meie? Nahhui sa ise kohal pole? Õps ütles, et ainult 3 tegelast olid kohale läinud ja need ütlesid ka, et on koomas ja ei saa ujuda. No jah, sitt juhus.
Õgisime ära ja ronisime kooli tagasi.
Istusin just viimases inka tunnis ja hakaksin telefoni taskust välja võtma, et kella vaadata. Vaatasin ekraani ja selgus, et mul oli üks sissetulev kõne pooleli. Kahtlane - olin oma metsasarve vastu võtnud, kuid kuidas seda ju hui raalin välja.
Üks tegelane tahtis kokku saada. No taavi. Ootasin kella ära ja rääkisin veel paari vennaga väljas juttu. Tegelt oli väike äriplaan vaja korda ajada, aga üks poiss oli ära unustanud, et tal on veel mingi paarkümmend tundi ja ei saagi seda ideed ellu viia.
Sain siis tüübiga kokku ja kobisin korra kodust läbi. Kuna külmkapis hakkas tasapisi ruumi väheks jääma, pidin seda mõne õlle arvelt juurde tegema. Hakkasime keska poole liikuma ning libistasime õnnelikult humalat kui äkki tüüp ütles, et see on ju su mingi psühholoogi õpetaja or smthng. Vaatasin ka ja selgus, et oligi. Õpetaja pilk oli selline nagu ma oleks keset presidendi vastuvõttu meskaliini süstinud. No pohhui see. Keskal käisime korra ühispangast läbi, et pangakaart saada, kus peal raha ka oleks. Õnnestuski. Ühispanga neiud üritasid muidugi kohe mingi psühhoterroriga meile igasuguseid sambaid ja värke pähe määrida, kuid nii lihtsalt tal meid ära rääkida ei õnnestunud. Edasi liikusime pizzasse. Endal oli pugu parajalt punnis ja otsustasin niisama seal passida. See truup, aga otsustas, et ta võtab 2 suurt pannipizzat ja laseb sinna kõiki lisandedid muidugi topelt ka panna. Ühe muidugi annetas ta mulle. Sõin ennast pizzast ja liitrist kokast täiesti purju ja uniseks ning kohe tuli kavalalpoisil mõte mõned burnid osta, kuigi ta teadis, et ma just olen oma koffeiinisõltuvusest lahti saanud. Tegelt kui ma poleks neid burne ära joonud oleks ma arvatavasti magama jäänud sinna samasse laua taha, nägu taldrikus. Edasi läksime kevasse ja üks vend tahtis mingi hunniku alkot võtta. Otsustasin, et mina midagi sellist jooma ei hakka ja selle peale mõtles ka see vend ümber. Järgmine hetk oli see, et läksime kevast minema käes mõned liitrid burni. Kallasime need elu eest sisse ja ajasime niisama mingit paska. Kõik olid minema kobinud ja läksin ise ka koju. Kehas tiirles sellel hetkel ringi 1225mg koffeiini ja 14700mg tauriini. Kuna mölafoni aku oli tühjaks saanud jätsin selle enne koju laadima ning kui vaatama läksin, oli mul 89 vastamata kõnet. Keegi oli vist väga kiimas. Ronisin uuest välja. Õues eriti soe vist ei olnud, aga koffeiin oli piisavalt võimas, et keha temperatuuri ka ilma jopeta normis hoida. Mingiks ajaks jõudsin Laura juurde. Passisin telekast American Dadi ja tundsin, et silm hakkab suht looja vajuma ning laks üle minema. Koju jõudsin kuskil 4 ja seitsme vahel.
Kobisin magama ja kuna enesetunne polnud just väga hea, panin hommikuks äratuse, et õpetajale sõnum saata a la ei tule kooli, kunagi võib-olla näeme. Uni oli piisavalt tugev, et mu kõrval lärmav STani vitupea ei suutnud isegi korraks üles ajada. Varsti hakkas ka hardstyle kannaga pähe peksma, kuid ka selle suutis mu aju ära blokkida. Vahepeal olin poolunes mõne tegelasega telefonis ka rääkinud, kuid mida seda siiski meenutada ei suuda. Üldse ei saa aru nahhui mingi 10 ajal peaks keegi mulle helistama. Kui enda perse voodist välja ajasin oli kell kuskil kaheksa ja tunne oli nagu süüfilisehaigel peale 3 liitri vee joomist. Ega praegu ka väga nauditav fiiling pole, seega ei teagi, kas kooli üldse jõuan, aga eks see selgub mõne tunni pärast.

Ja nüüd tehke kõik endale üks ilus silmus, kinnitage teine ots kuskile kõrgele maja katusele, pange silmus ümber kaela ja hüppake alla. Tunnete hetkeks sellist vabadust ja adrenaliini, mida te jobid LSD uimas ka ei tunneks. Ning kui kõik on õieti tehtud, kaovad teil igaveseks kõik mured ja probleemid. Äge..heh?

Kommentaare ei ole: