......

Vahel nii lihtne näib eksistents, spets ilm siis elu rullib mööda nagu filmis ebareaalne ja ometi tõeline, hea see, kui teame, et kuhugi kiirustama me ei pea veel ei häiri uudised ega muu poliitiline pask, lihtsalt rahu ja muigele veetud mask carpe diem, hetk olevikus - lahti ei taha lasta tulevik las ise vastab igavestele küsimustele lisage mulle nektarit Olümposelt, hea seltskond, vein, vestekümblused leebe äraolemine veenidesse vallandamas sõltuvust otsisime unustust matsin pea liiva, ei salga, kui kisub kiiva siis olen matnud ilma teadmatuse alla....just nii me teeme seda iga jumalapäev, kui ei vaata, ei näe... Milleks mulle reaalsus, kaitsvaid mulle punun ja pehmes teadmatuses maandun taandud tühisuse ja pealiskaudsuse pealetungi eest kuiva kesta, kesta hetk ja las olla lihtne ilm naine ära vaata ja lapsel ärgu nähku silm lihtsalt seisatame aja niisama vaatame veel õhtupäiksesse ja sulgume oma maailma väiksesse hinga sisse rahu, homsed mured veel ei loe - ei mahu pähe, uinu õnnelikult kallis poeg las surnuks külmub prükkar pomme suurvõim heidab mehed naisi peksta laen surmani meid köidab maaslamajat ei lööda vaid kõnnitakse mööda ei huvitu keegi... ja nii me miskit ei teegi...